„Mul on selline
tunne, et me saame see aasta tite .“ ütlesin ma Karlisele aastavahetusel kui
peale ilutulestikku külasauna poole jalutasime. See oligi lihtsalt selline
tunne ja siis ma selle välja ka ütlesin. Läks mööda täpselt 23 päeva kui sain
teada, et olen rase. 23. jaanuar käisin koolis söömas ja tõmbasin endale
kapsajupi kurku, mis ajas mul südame mega pahaks ning jooksin vetsu, nii halb
oli et panin näpud kurku, et saaks oksendada ja toidu välja ma ka sain. Kui
klassi tagasi läksin ja sellest köigile ka rääkisin oli nalja kui palju, et
rase jne.. aga ma teadsin ju, et asi oli selles kapsajupis, kuid siiski mul
klassiöde soovitas testi teha. Mul ei olnud mitte ühtegi kahtlust oma
enesetundes vöi olekus, et peaksin vöi vöiksin rase olla, aga ostsin siiski
testi. Ma ei suutnud järgmise hommikuni oodata ja tegin testi pöhimötteliselt
kohe kui koju jõudsin, aga ma tegin seda valesti :D Ma unustasin selle
plastikust katte maha tõmmata, kus all see riba on ja lasin lihtsalt niisama
sellele pulgale ja siis avastasin, et kui loll ma ikka olin :D Mötlesin siis,
et ju see on saatus, et teen siis ikka hommikul, aga loodan, et mingit riket ei
tekkinud sellele testile. Kärsitu nagu
ma olen – tuli uus pissikas ja ma tegin siiski selle testi ära ja see kord
õigesti. Ligikaudu 1,5 min oli möödas ja test näitas negatiivset, viskasin siis
selle prügikasti ja siis umbes minut hiljem ma mõtlesin, et ei , ma ikka vaatan
uuesti ning vötsun testi prükkarist välja ja sellele oli õrn teine triip
tekkinud.
 |
Esimene test |
Ma tahtsin täiega nutta, sest see oli tegelikult ikka päris üllatav
ja imelik mo jaoks, aga no ei tulnud nuttu, ma ilmselt ei saanud päris täpselt
ikkagi aru, mida see siiski tähendab. Saatsin klassiöele Merlile ( kellel ka
laps ja kes testi teha soovitas ) testist pildi, et mida ta arvab, kas see on
positiivne vöi pigem negatiivne kuna testi teine triip oli ikka päris örn. Ta
arvas, et pigem ikka positiivne, aga et ma järgmisel hommikul uue testi teeks.
Läksin siis apteeki ja ostsin kahese BENU testide paki. Ühe tegin hommikul enne
6te kui vetsukas tuli, see oli rikkega, sinna tekkis mingi väga imelik peenike
sinine joon, mis päris kindlasti ei peaks seal olema ja kui hommikul enne 10t Merli
mulle jube FBsse kirjutas, et mida ma magan, et ma läheks testi tegema, oli see
varajane test negatiivseks muutunud ja see imelik joon kadunud. Läksin siis
vetsu ja tegin uue testi ning see oli ka positiivne ning sellega oli siis
kindel. 25.jaanuaril hakkasid mul õhtul mingid imelikud valud köhus ja ikka
väga valus oli ning ma ei suutnud koju ootama jääda, et mis saab ja söitsin
traumasse. Seal tehti vereproovid kus HCG näit veres näitas 380, mille peale
Rahumeel ütles, et siin on 7 maksimum 10 päeva rasedust ehk siis oletatav
rasestumise aeg peaks olema 15-18 jaanuar. Kui 27. Veebruaril ( 4.5 ndlt hiljem
) esimesse ultrahelisse läksin näitas see, et rasedust on 9 nädalat ja 1 päev, mis
teeks mu enda asjade ja vaatuste järgi loogiliselt 29dets – 2jaan. mis on
lihtsalt nii uskumatu ja imelik, et kuidas ma järsku sellise aastavahetusel asja välja ütlesin
täiesti suvalise kohapeal.
20.03.2015 oli
teine ultraheli kus ka Karlis kaasas käis. Beebiga on köik korras ja ilmselt on
poiss. Kuna mul hetkel on päris tihti köhus valud, siis ootan pingsalt järgmist
ultraheli, et olla kindel, et ka nüüd temaga köik korras on.
Liigutusi tunnen
juba mönda aega ning ühe korra olen ka kõhupealt tundnud, aga need on
suhteliselt harvad korrad kui liigutust tunnen ja vahepeal juba oligi kartus,
et miks nii pikalt mingit mürglit toimunud pole, aga nüüd paar päeva tagasi
just jälle oli, niiet loodetavasti kõik ikka okei :)
Südame pahasus ja
oksendamine jäid enamasti sinna kolmanda kuu löppu ning enam mind need asjad
nii väga ei kibuta. On päevi kus on paha olla ja olen veel peale 12ndlt
oksendanud ka, aga siiski ei saa võrrelda sellega mis oli alguses. Väsimus ka
kahaneb, aga see pidev vetsus käimine ja eriti veel öösel sellepärast töusmine
on tüütu.
Köht on mul juba
päris suur ja üsna raske on olla. Hommikuti ja lõunajal pole veel midagi, aga
õhtuti on köik nagu pinges ja koguaeg tahan kreemitada sest liigutada raske,
selg läheb haigeks jne.. aga pole hullu, kardan natuke lihtsalt seda, mis paari
kuu pärast saab, kui aina suuremaks lähen.
Köhu kreemitamiseks
kasutan Palmersi venitusarmide kreemi, olen sellega rahul, kena paks
konsistents ja niisutab hästi, löhn ei ole mul just köige lemmiku, aga midagi
hullu ka pole :)