KRISSU BEEBIBLOGI

   „Mul on selline tunne, et me saame see aasta tite .“ ütlesin ma Karlisele aastavahetusel kui peale ilutulestikku külasauna poole jalutasime. See oligi lihtsalt selline tunne ja siis ma selle välja ka ütlesin. Läks mööda täpselt 23 päeva kui sain teada, et olen rase. 23. jaanuar käisin koolis söömas ja tõmbasin endale kapsajupi kurku, mis ajas mul südame mega pahaks ning jooksin vetsu, nii halb oli et panin näpud kurku, et saaks oksendada ja toidu välja ma ka sain. Kui klassi tagasi läksin ja sellest köigile ka rääkisin oli nalja kui palju, et rase jne.. aga ma teadsin ju, et asi oli selles kapsajupis, kuid siiski mul klassiöde soovitas testi teha. Mul ei olnud mitte ühtegi kahtlust oma enesetundes vöi olekus, et peaksin vöi vöiksin rase olla, aga ostsin siiski testi. Ma ei suutnud järgmise hommikuni oodata ja tegin testi pöhimötteliselt kohe kui koju jõudsin, aga ma tegin seda valesti :D Ma unustasin selle plastikust katte maha tõmmata, kus all see riba on ja lasin lihtsalt niisama sellele pulgale ja siis avastasin, et kui loll ma ikka olin :D Mötlesin siis, et ju see on saatus, et teen siis ikka hommikul, aga loodan, et mingit riket ei tekkinud sellele testile.  Kärsitu nagu ma olen – tuli uus pissikas ja ma tegin siiski selle testi ära ja see kord õigesti. Ligikaudu 1,5 min oli möödas ja test näitas negatiivset, viskasin siis selle prügikasti ja siis umbes minut hiljem ma mõtlesin, et ei , ma ikka vaatan uuesti ning vötsun testi prükkarist välja ja sellele oli õrn teine triip tekkinud.

Esimene test

 Ma tahtsin täiega nutta, sest see oli tegelikult ikka päris üllatav ja imelik mo jaoks, aga no ei tulnud nuttu, ma ilmselt ei saanud päris täpselt ikkagi aru, mida see siiski tähendab. Saatsin klassiöele Merlile ( kellel ka laps ja kes testi teha soovitas ) testist pildi, et mida ta arvab, kas see on positiivne vöi pigem negatiivne kuna testi teine triip oli ikka päris örn. Ta arvas, et pigem ikka positiivne, aga et ma järgmisel hommikul uue testi teeks. Läksin siis apteeki ja ostsin kahese BENU testide paki. Ühe tegin hommikul enne 6te kui vetsukas tuli, see oli rikkega, sinna tekkis mingi väga imelik peenike sinine joon, mis päris kindlasti ei peaks seal olema ja kui hommikul enne 10t Merli mulle jube FBsse kirjutas, et mida ma magan, et ma läheks testi tegema, oli see varajane test negatiivseks muutunud ja see imelik joon kadunud. Läksin siis vetsu ja tegin uue testi ning see oli ka positiivne ning sellega oli siis kindel. 25.jaanuaril hakkasid mul õhtul mingid imelikud valud köhus ja ikka väga valus oli ning ma ei suutnud koju ootama jääda, et mis saab ja söitsin traumasse. Seal tehti vereproovid kus HCG näit veres näitas 380, mille peale Rahumeel ütles, et siin on 7 maksimum 10 päeva rasedust ehk siis oletatav rasestumise aeg peaks olema 15-18 jaanuar. Kui 27. Veebruaril ( 4.5 ndlt hiljem ) esimesse ultrahelisse läksin näitas see, et rasedust on 9 nädalat ja 1 päev, mis teeks mu enda asjade ja vaatuste järgi loogiliselt 29dets – 2jaan. mis on lihtsalt nii uskumatu ja imelik, et kuidas ma järsku sellise aastavahetusel asja välja ütlesin täiesti suvalise kohapeal.

   20.03.2015 oli teine ultraheli kus ka Karlis kaasas käis. Beebiga on köik korras ja ilmselt on poiss. Kuna mul hetkel on päris tihti köhus valud, siis ootan pingsalt järgmist ultraheli, et olla kindel, et ka nüüd temaga köik korras on.

   Liigutusi tunnen juba mönda aega ning ühe korra olen ka kõhupealt tundnud, aga need on suhteliselt harvad korrad kui liigutust tunnen ja vahepeal juba oligi kartus, et miks nii pikalt mingit mürglit toimunud pole, aga nüüd paar päeva tagasi just jälle oli, niiet loodetavasti kõik ikka okei :)

  Südame pahasus ja oksendamine jäid enamasti sinna kolmanda kuu löppu ning enam mind need asjad nii väga ei kibuta. On päevi kus on paha olla ja olen veel peale 12ndlt oksendanud ka, aga siiski ei saa võrrelda sellega mis oli alguses. Väsimus ka kahaneb, aga see pidev vetsus käimine ja eriti veel öösel sellepärast töusmine on tüütu.

  Köht on mul juba päris suur ja üsna raske on olla. Hommikuti ja lõunajal pole veel midagi, aga õhtuti on köik nagu pinges ja koguaeg tahan kreemitada sest liigutada raske, selg läheb haigeks jne.. aga pole hullu, kardan natuke lihtsalt seda, mis paari kuu pärast saab, kui aina suuremaks lähen.

  Köhu kreemitamiseks kasutan Palmersi venitusarmide kreemi, olen sellega rahul, kena paks konsistents ja niisutab hästi, löhn ei ole mul just köige lemmiku, aga midagi hullu ka pole :)