reede, 23. oktoober 2015

Pildiblogi

  Semi on vahepeal 4 kuuseks saanud ning kasvanud umbes 3x suuremaks, Kuna meil siin on selline nõme järsk trepp, siis ta ise siit ei liikunud, vaid teda pidi süles vedama. Nüüd kui Karlis Soome läks jäi koer alla korrusele elama kuna ma ei tahtnud peale keisrit teda igaksjuhuks siit edasi-tagasi vedada, pakun et ta kaalub 15-20kg. Aga täna öösel oli tal miski kõhuhäda kuna tagtis öösel õue junnima minna. Kuulsin et nutab hakkasin siis alla vaatama minema ja suures hädas oli end üles vedanud. Niiet löpuks hakkaski ta siis trepist üles käima, aga alla vedasin ikka ise, Hommikul tuli ka peale sööki üles ja siis ma sht vägisi panin ta ka siit alla tulema. Siis mingiaeg tulid mul tädi ja vanaema siia, koer oli üleval ja kui ma tuppa hakkasin minema oli ta mul all välisukse juures vastas, seega julgeb ta nüüd ise alla ka minna - seega üks suur arenemise päev :)
  Laps on meil selline, et päeval tahab tihti süüa ja magada igapäev just ei taha, aga öösel sööb ilusasti ja kohe pm magab ka - önneks on ta selline kellel ikka öö ja päev öiges kohas. Täna oli temaga hea öö 20.40 lõpetas söömise ja esimest korda ärkas kell 1, siis 4.45 ja siis 7.30 - loodetavasti nii nüüd jääbki, muidu oli 8 ja 1 vahel veel üks söömine. Ta saab juba homme kuuseks -.- ulme kui kiiresti aeg ikka lendab ning ta kaalub u. 3900g, haiglast tulime oli 2840g, seega kilo juures - kena suur poiss juba ;D Täna ta on isegi päeval hästi maganud ning kasutasin ühte und ära, et koeraga õues tsillida ja tast uued pildid teha ja siia postitada :)

















Mõned pildid poisist ka :)

Väga hästi töstab pead ja vaatab ringi :)




Jah, ta magab öösel mu kaisus :) ♥




neljapäev, 8. oktoober 2015

KRISSU BEEBIBLOGI

2 nädalat


  Tänasega on kutt juba kahe nädalane ja kaks korda suurem tundub ka :D
Esmaspäeval (5.10.15) käisime perearsti juures, et kaaluda ja seal selgus, et ta on kenasti 400g juurde vötnud. Sünnikaal oli 3030g, haiglast koju saades kaalus 2840g ja nüüd oli 3240g, hetkel on kindlasti midagi jälle juures.
  Ramon on väga tubli laps. Kahjuks on gaasid hakanud segama, aga elame üle. Öösiti sööb 2-3 korda, seega magada saan suhteliselt hästi. Viimastel päevadel natuke kehvemini, sest isegi kui ta ärkab 3 korda ( kell 12, 3, 5 ) siis jauramist on kauem, et uuesti magama jääks jne.. + ta sööb juba 15-30 min. Aga ma ei kurda. Öösel on ta algusest peale magada tahtnud, kuid haiglast kästi ta üles äratada. Sellisel pisikesel peab söögikordi olema 24h jooksul 8, meil on 12 :D Ta sööb lihtsalt päeval nii palju, et öösel ei peaks siis väga sööma.

9 päeva peale sündi
  Ma ei oskagi otseselt siia midagi kirjutada :D Laps on mega armas, aint musutaks teda ja tahaks kaisus hoida, aga kuna omad tegemised ka, siis magab ta ikka kenasti oma voodis. Kui gaas töesti hullult möllab, siis panen ta oma rinnale tuttu.

  Ma ise tunnen end hästi. Nädal enne sünnitust kaalusin 56,2kg (algkaaluga 42/43kg), Rasedusega vötsin siis juurde veidi üle 14kg. Täna hommikul näitas kaal 43kg, seega vöib öelda, et oma kaalus olen tagasi. Köht on veel veits ees, aga see selline pehme, et püksid lähevad kenasti kinni ning bandaaziga saab selle punnu ka sisse tömmata.


Kui vanker pole töökorras, tuleb nii öues tududa :D



Esimene kärutamine


Lemmar pleiss



Läheks roomaks juba

14 päeva peale sündi
Riietega on isegi okei :D
Punnitab veits üle :D
Köhulihaseid ei ole siiani, Köik on pehme nagu sült.

neljapäev, 1. oktoober 2015

Ramon 24.09.2015



 SÜND


   24.09 00.15 tundsin esimest korda sellist tugevat päevade valu ja asi tundus kohe kahtlane.Karlis oli garaazis, helistasin talle, et võibolla on täna minek. Esimesest valust alates hakkasid need juba regulaarselt umbes 5 min vahedega, siis lõi kõhu õrnalt lahti ja veidi vett tuli ka. Valutasin veel natuke, siis helistasin Karlisele, ta tuli tuppa, ma pakkisin veel viimaseid asju haiglakotti ning siis, 1.5 h peale esimest valu sõitsime haigla. Haiglas kontrolliti mind, tehti kindlaks et vesi tuleb ja avatus u 1cm. Pandi KTG külge ja nii ma seal siis olin. Karlis oli ka mega väss ja kui meid palatisse paigutati sai ta sealdiivanil magada, ma valutasin voodis :D Veerand 8 äratasin Karlise üles ja poole 8 ajal läks ta minema, 8st on koeral söögi ja öueminekuaeg. 8st oli ka ämmaka vahetus ning see kes tuli avastas, et mu veekott pole katki läinudki. 
    Kella 1ks olid valud juba päris intensiivsed, aga avatus suurenes ainult paari cm vörra iga 4 kuni 7 tunniga ja asi ei tunudnud üldse liikuvat. 6/7cm avatuse ajal tehti mul vesi lahti, no tuli seda ikka palju, voodi ujus, pörand ujus ämmakas oli ka märg ja seda jäi ka hiljem veel tulema :D
    Valu hakkas aga suurenema ning oli juba päris väljakannatamatu, ma ei oska seda kirjeldada, see pole nagu tavaline valu, hoopis midagi muud ning sel ajal ei oska kuidagi enam olla. Pikali ma ei tohtind valutada ja siis otsisin igasugu muid vöimalusi, küll potil , küll pikali maas-jalgadega voodit surudes jne.. Ma poleks kunagi arvanud, et ma karjun sünnitusel, aga ma tegin seda ja mitte väha ja mitte vaikselt :D 
    Mul oli lõpuks juba nii valus ja tundsin ilget surumistunnet. Algselt ämmakas ei pidanud vajalikuks kontrollida kaugel asi on ja lasi mul seal potil siis pressida kuni lõpuks ikka arvas, et mu hääl pn selline, et vist on pressid ning kontrollis. Avatus oli selleks ajaks käes, mingid ääred olid veel, aga need ei pidavat segama. 21.10 sain siis sünnituslauale, sain peaagu kena tunni seal pressida kui siis öeldi, et läheb keisriks. Kui seda kuulsin hakkasin nutma, kuid olin önnelik, et ma sellest valust lahti saan. Pressi ajal lapse pea liikus alla, aga kui press läbi sai läks üles tagasi - käis nagu edasitagasi mu sees. Südametöö lapsel oli terve aja korras.
   Teel opituppa veel pressid käisid, väga jube oli seal kitsas voodis ilma mingi toetuseta pressida, opitoaski veel pressid käisid, kuni siis tuimestus möjuma hakkas. Ma tundsin end vist köige önnelikumana seal opilaual,viskasin seal nalja ja olin täiesti rahulolev. Mul anti valida, kas tahan opi ajal magada vöi tehakse seljasüstiga, et ma ise olen ärkvel ja saan last kohe näha jne.. valisin muidugi seljasüstiga. Tehti siis see ära. See pidi 10 minutiga möjuma, aga mul see piisavalt ie mõjunud ning ainet juurde anda ei tohtinud kuna see käis pikkuse järgi ning mu kogas oli antud seega pandi mind magama gaasiga - uinumise hetk, nii äge tunne :D
   Üles ärkasin juba teel tagasi palatisse, ma mäletan et tegin korra silad lahti, lastetoaõde lükkas mind ja ütles vist, et sul on nüüd poeg, aga ma sada protsenti kindel pole :D
Kui laps lastetuppa oli jöudnud mindi palatisse Karlisele ja empsile seda ütlema ning kutsuti sinna. Karlis tegi lapse esimesed pildid. Emps tagtisnlast kohe sülle vötta, aga arst vöttis ikka önneks söna janûtles et laps läheb enne ikka isa sülle :D
  Palatisse jõudes oli poja mu empsi süles ning kui mu voodi ära oli pargitud toodi kohe mulle ja pandi tissi otsa, kahjuks tunnet ma ei mäleta, aga omameelest ma esimese asjana ütlesin, et laps Karlise nägu, selles ma ka kindel pole. Tahtsin praegu Karliselt küsida, aga ta vist magab diivanil :D
Poja kaalus 3030g ja oli 48 cm pikk, pea ümbermööt 34 cm.
   Igatahes, 22h valusid, millest üle poole juba intensiivsed ning päris jöhkrad ning löppkokkuvöttes siiski keiser. Karlis valutas mooga korralikult kaasa, tegi vainselt läbinsama kuinmitte hullema ja oli väga heaks toeks mulle.
 Olen tegelikult selle kogemuse üle tänulik kuna olen tundnud ka mis tähendab last sünnitada kuna järgnevate jönglastega mind ilmselt enam sünnitama ei panda, vaid tuleb kohe plaaniline keiser.
   Olen väga tänulik Karlisele, et ta selle koos moga läbi tegi ! ♥

  Järgmisel päeval, umbes nelja ajal, võeti mult kateeter ära ning pidin ise liikuma hakkama. Oli valus, aga mitte midagi võimatut. Sain köik vajaliku toimetatud, seega polnud hullu. Kõige hullem oli see, et kõht oli tühi ja süüa ei vöind enne kui nr.2 tehtud, aga seda ei tulnud veel 3 päeva :D Lõpuks sain siis väljaminemise päeval normaalsele toidule. 
   
   Esimene öö kodus olir haulik kuna laps ainult magada tahtiski, aga max iga 3 h tagant peab söötma, seega pidin teda koguaeg ise äratama, et süüa anda. Järgmised päevad ärkas juba ise.

  Täna, 1.oktoobril, on mu tegelik tähtaeg ning poja sai hoopis juba nädalaseks. Meil on köik väga hästi, öösel sööb ta umbs 3-4 korda. Saan kenasti ärgatud ning päeval ei tunnegi end nii väga väsinuna. Ta on lihtsalt nii nummar, et mul savi endast :D
Tänase päeva puhul käis ka fotograaf Kerttu Kips meil kodus beebifotosid tegemas - issand kuidas ma juba neid pilte ootan :) Ta käis ka korra meid haiglas pildistamas, aga minust ja titest ei saanud kahjuks midagi head, kuna andsin suht kohe lapse Karlisele ja kui hiljem tahtsime teha, viidi laps minema -.-

   Keha on ka hästi taastunud, kannan ka köhul bandaazi. Kuigi mul on veel veidi rippuv köht, naba on armiline ning suur kraater, haav valutab ja ei näe ilus välja - siis sellegi poolest pole ma end oma kehas kunagi varem nii häsi tundnud, ma olen töesti önnelik, et seda suurt köhtu enam pole. Mulle meeldis rase olla, aga see tunne, mis on praegu, et saab jälle tagasi normaalsetesse vormidesse, on lihtsalt vöimas :D

NIMEST

  Nii, kui sain teada. et ootan poissi, oli minu jaoks kindel, et nimi peab olema kuidagi mu issi nimega  seotud (Raimond). Algne plaan oli mul nimeks panna Raimo, siis mötlesin, et Karlisest vötaks Karli ja paneks Karl Raimond, aga siis, pks varahommik Karjas, enne kui Karlis Soome läks hakkasin nimesid peas mötlema kuna selleks ajaks oli Karlis Karl Raimondile sellise pooliku ei öelnud ning mul tuli midagi välja möelda. Hakkasin siis issi nimest tuletama ja sain Ramoni . RAiMONd :)
Nimi tähendab nõud ja kaitsjat (advice and protector)

24.09















25.09











26.09

Kuulasime beebitümmi





SUUR SUUR AITÄH ! :)



 KODU !



30.09 esimene vann




1 nädal

Kuti ketid




Ramon 6!

Ramon saigi juba kuueseks!  Hetkeseisuga ei ole järgmine aasta kooliminemine 100% kindel. Põhjuseid on mitmeid - alustades minust endast, et...