Otse põhisisu juurde

Ramon 24.09.2015



 SÜND


   24.09 00.15 tundsin esimest korda sellist tugevat päevade valu ja asi tundus kohe kahtlane.Karlis oli garaazis, helistasin talle, et võibolla on täna minek. Esimesest valust alates hakkasid need juba regulaarselt umbes 5 min vahedega, siis lõi kõhu õrnalt lahti ja veidi vett tuli ka. Valutasin veel natuke, siis helistasin Karlisele, ta tuli tuppa, ma pakkisin veel viimaseid asju haiglakotti ning siis, 1.5 h peale esimest valu sõitsime haigla. Haiglas kontrolliti mind, tehti kindlaks et vesi tuleb ja avatus u 1cm. Pandi KTG külge ja nii ma seal siis olin. Karlis oli ka mega väss ja kui meid palatisse paigutati sai ta sealdiivanil magada, ma valutasin voodis :D Veerand 8 äratasin Karlise üles ja poole 8 ajal läks ta minema, 8st on koeral söögi ja öueminekuaeg. 8st oli ka ämmaka vahetus ning see kes tuli avastas, et mu veekott pole katki läinudki. 
    Kella 1ks olid valud juba päris intensiivsed, aga avatus suurenes ainult paari cm vörra iga 4 kuni 7 tunniga ja asi ei tunudnud üldse liikuvat. 6/7cm avatuse ajal tehti mul vesi lahti, no tuli seda ikka palju, voodi ujus, pörand ujus ämmakas oli ka märg ja seda jäi ka hiljem veel tulema :D
    Valu hakkas aga suurenema ning oli juba päris väljakannatamatu, ma ei oska seda kirjeldada, see pole nagu tavaline valu, hoopis midagi muud ning sel ajal ei oska kuidagi enam olla. Pikali ma ei tohtind valutada ja siis otsisin igasugu muid vöimalusi, küll potil , küll pikali maas-jalgadega voodit surudes jne.. Ma poleks kunagi arvanud, et ma karjun sünnitusel, aga ma tegin seda ja mitte väha ja mitte vaikselt :D 
    Mul oli lõpuks juba nii valus ja tundsin ilget surumistunnet. Algselt ämmakas ei pidanud vajalikuks kontrollida kaugel asi on ja lasi mul seal potil siis pressida kuni lõpuks ikka arvas, et mu hääl pn selline, et vist on pressid ning kontrollis. Avatus oli selleks ajaks käes, mingid ääred olid veel, aga need ei pidavat segama. 21.10 sain siis sünnituslauale, sain peaagu kena tunni seal pressida kui siis öeldi, et läheb keisriks. Kui seda kuulsin hakkasin nutma, kuid olin önnelik, et ma sellest valust lahti saan. Pressi ajal lapse pea liikus alla, aga kui press läbi sai läks üles tagasi - käis nagu edasitagasi mu sees. Südametöö lapsel oli terve aja korras.
   Teel opituppa veel pressid käisid, väga jube oli seal kitsas voodis ilma mingi toetuseta pressida, opitoaski veel pressid käisid, kuni siis tuimestus möjuma hakkas. Ma tundsin end vist köige önnelikumana seal opilaual,viskasin seal nalja ja olin täiesti rahulolev. Mul anti valida, kas tahan opi ajal magada vöi tehakse seljasüstiga, et ma ise olen ärkvel ja saan last kohe näha jne.. valisin muidugi seljasüstiga. Tehti siis see ära. See pidi 10 minutiga möjuma, aga mul see piisavalt ie mõjunud ning ainet juurde anda ei tohtinud kuna see käis pikkuse järgi ning mu kogas oli antud seega pandi mind magama gaasiga - uinumise hetk, nii äge tunne :D
   Üles ärkasin juba teel tagasi palatisse, ma mäletan et tegin korra silad lahti, lastetoaõde lükkas mind ja ütles vist, et sul on nüüd poeg, aga ma sada protsenti kindel pole :D
Kui laps lastetuppa oli jöudnud mindi palatisse Karlisele ja empsile seda ütlema ning kutsuti sinna. Karlis tegi lapse esimesed pildid. Emps tagtisnlast kohe sülle vötta, aga arst vöttis ikka önneks söna janûtles et laps läheb enne ikka isa sülle :D
  Palatisse jõudes oli poja mu empsi süles ning kui mu voodi ära oli pargitud toodi kohe mulle ja pandi tissi otsa, kahjuks tunnet ma ei mäleta, aga omameelest ma esimese asjana ütlesin, et laps Karlise nägu, selles ma ka kindel pole. Tahtsin praegu Karliselt küsida, aga ta vist magab diivanil :D
Poja kaalus 3030g ja oli 48 cm pikk, pea ümbermööt 34 cm.
   Igatahes, 22h valusid, millest üle poole juba intensiivsed ning päris jöhkrad ning löppkokkuvöttes siiski keiser. Karlis valutas mooga korralikult kaasa, tegi vainselt läbinsama kuinmitte hullema ja oli väga heaks toeks mulle.
 Olen tegelikult selle kogemuse üle tänulik kuna olen tundnud ka mis tähendab last sünnitada kuna järgnevate jönglastega mind ilmselt enam sünnitama ei panda, vaid tuleb kohe plaaniline keiser.
   Olen väga tänulik Karlisele, et ta selle koos moga läbi tegi ! ♥

  Järgmisel päeval, umbes nelja ajal, võeti mult kateeter ära ning pidin ise liikuma hakkama. Oli valus, aga mitte midagi võimatut. Sain köik vajaliku toimetatud, seega polnud hullu. Kõige hullem oli see, et kõht oli tühi ja süüa ei vöind enne kui nr.2 tehtud, aga seda ei tulnud veel 3 päeva :D Lõpuks sain siis väljaminemise päeval normaalsele toidule. 
   
   Esimene öö kodus olir haulik kuna laps ainult magada tahtiski, aga max iga 3 h tagant peab söötma, seega pidin teda koguaeg ise äratama, et süüa anda. Järgmised päevad ärkas juba ise.

  Täna, 1.oktoobril, on mu tegelik tähtaeg ning poja sai hoopis juba nädalaseks. Meil on köik väga hästi, öösel sööb ta umbs 3-4 korda. Saan kenasti ärgatud ning päeval ei tunnegi end nii väga väsinuna. Ta on lihtsalt nii nummar, et mul savi endast :D
Tänase päeva puhul käis ka fotograaf Kerttu Kips meil kodus beebifotosid tegemas - issand kuidas ma juba neid pilte ootan :) Ta käis ka korra meid haiglas pildistamas, aga minust ja titest ei saanud kahjuks midagi head, kuna andsin suht kohe lapse Karlisele ja kui hiljem tahtsime teha, viidi laps minema -.-

   Keha on ka hästi taastunud, kannan ka köhul bandaazi. Kuigi mul on veel veidi rippuv köht, naba on armiline ning suur kraater, haav valutab ja ei näe ilus välja - siis sellegi poolest pole ma end oma kehas kunagi varem nii häsi tundnud, ma olen töesti önnelik, et seda suurt köhtu enam pole. Mulle meeldis rase olla, aga see tunne, mis on praegu, et saab jälle tagasi normaalsetesse vormidesse, on lihtsalt vöimas :D

NIMEST

  Nii, kui sain teada. et ootan poissi, oli minu jaoks kindel, et nimi peab olema kuidagi mu issi nimega  seotud (Raimond). Algne plaan oli mul nimeks panna Raimo, siis mötlesin, et Karlisest vötaks Karli ja paneks Karl Raimond, aga siis, pks varahommik Karjas, enne kui Karlis Soome läks hakkasin nimesid peas mötlema kuna selleks ajaks oli Karlis Karl Raimondile sellise pooliku ei öelnud ning mul tuli midagi välja möelda. Hakkasin siis issi nimest tuletama ja sain Ramoni . RAiMONd :)
Nimi tähendab nõud ja kaitsjat (advice and protector)

24.09















25.09











26.09

Kuulasime beebitümmi





SUUR SUUR AITÄH ! :)



 KODU !



30.09 esimene vann




1 nädal

Kuti ketid




Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

KRISSU BEEBIBLOGI

   „Mul on selline tunne, et me saame see aasta tite .“ ütlesin ma Karlisele aastavahetusel kui peale ilutulestikku külasauna poole jalutasime. See oligi lihtsalt selline tunne ja siis ma selle välja ka ütlesin. Läks mööda täpselt 23 päeva kui sain teada, et olen rase. 23. jaanuar käisin koolis söömas ja tõmbasin endale kapsajupi kurku, mis ajas mul südame mega pahaks ning jooksin vetsu, nii halb oli et panin näpud kurku, et saaks oksendada ja toidu välja ma ka sain. Kui klassi tagasi läksin ja sellest köigile ka rääkisin oli nalja kui palju, et rase jne.. aga ma teadsin ju, et asi oli selles kapsajupis, kuid siiski mul klassiöde soovitas testi teha. Mul ei olnud mitte ühtegi kahtlust oma enesetundes vöi olekus, et peaksin vöi vöiksin rase olla, aga ostsin siiski testi. Ma ei suutnud järgmise hommikuni oodata ja tegin testi pöhimötteliselt kohe kui koju jõudsin, aga ma tegin seda valesti :D Ma unustasin selle plastikust katte maha tõmmata, kus all see riba on ja lasin lihtsalt niisama

Bulgaaria 11.09-18.09

  See aasta vötsime ette pakettreisi Bulgaariasse, Golden Sandsi, Prestige Hotel and Aquapark hotelli. Üritan koguaeg vastalt kirjutada, et midagi ära ei ununeks :D Eelmise aasta reisiblogi otsustasin nädal hiljem Saares kirjutama hakata, aga siis nagu polnudki meeles midagi enam :D Isegi pildiblogi ei teinud löpuks -.- Aga, eelmine aasta oktoobris käisime siis Türgis, provintsi ei mäleta, aga Alanyast oli vist mingi 50km ? Hotelliks Mukarnas Spa vms Seal oli väga soe. Käisime piraadilaevaga Alanyas, kus oli vahupidu jms ja Jeep Safaril ka. ** Tekstide sees sisalduvad pildid, videod on tehtud telefoniga ja käivad koheselt tekstiga kokku. Peale tärne olevad pildid on tehtud kaameraga ning käivad selle päeva juurde, ajalises järjekorras. 10.09   Hommikul tegin tööd, peale löunat käisin veel viimast ilulihvi saamas kulmudes, 3 ajal liikusime linnast, käisime Karjast veel läbi, et Karlisele pildistamise jaoks maika vötta ja autost mittevajalik kraam välja tösta ja 4st hakkas

KRISSU BEEBIBLOGI

5. osa   Täitunud on 36 nädalat ja see tähendab, et tähtajani on jäänud veel natuke vähem kui kuuaega. Vahepeal pole postitanud kuna tundus, et pole nagu midagi nii väga kirjutada, aga kui ma nüüd mõtlen, siis ikka tuleb asju. Eks ma siis üritan siin vaikselt millestki alustada ja kuhugi välja ka jõuda. ***   Esiteks tahan ma õelda, et hetkel, olles lõpurase on mul hoopis kergem olla, kui seda on olnud varem. Eks mu vaagnaluu valu piinab mind vahel ikka, kuid ei valuta mul selg ning oksendamist oli viimati vist mingi 3 nädalat tagasi, jaksan teha kõike, võhm välja ei lähe ja energiat on ka piisavalt. Mis mind nüüd veel kimbutab on selline surumistunne ribides ja rinnakus, see on päris ebamugav ja lööb ka natuke seljale, kui mul see tunne tuleb, siis üritan end vöimalikult sirgu venitada et hingata oleks normaalne. 04.09 käisin ka ämmaka vastuvõtul; kaalu on hetkel algkaaluga võrreldes juurde tulnud 12,2kg, kõhuümbermööt on 94cm. Tehti ka esimene KTG (see on selline asi kus panna