Mina ja mu veidrused ..

Kui ma väike olin, siis ma arvasin koguaeg et mul on nagu minigd vöimed, aga ma ei saa neist kunagi teada kuna ma ei oska neid endas leida, no ma arvan siiamaani tglt nii, sest mul selline tunne lihsalt, ja tihti juhtub selliseid asju, mis panevad mind veeel rohkem seda uskuma. Tavalislet on Deja Vu see kui oled seda kohta näind vms. no ma tean koguaeg mida täpselt keegi teeb, ja ütleb, aga ma ei saa seda enne välja öelda kui see möödas on, ma ei tea miks, aga nii see on ..
Köige esimesena tuleb mulle meelde kümnedike laagris juhtunu .. me olime köik aulas, hakkasime mingeid pilte vaatama, igatahes, mo körval oli üks vabakoht, teiselpool istus Martsu, nii, ma kuulsin kuidas Juuli kolmrida tagant poolt hüüdis Krissu vöta mulle koht, ma panin siis automaatselt käe tooli peale, Juuli tuleb siis sinna, istub ja küsib kuidas ma teadasin, et ma pean koha vötma, ma ütlein nagu, et äkki sa ütlesid vms, aga ta ei ole . ta hüüdis aint Krissu ja mötles et vöta mulle koht, ja see ei olnd nii et Juuli ei mäletand vms, et ta ütles, kuna Martsu kuulis ka aint mo nime, ja ma pm. kuulsin seda mida Juuli mötles, ja kohe pelae sedakui pilte hakaksiem vaatama, tuli mul Deja Vu, ühe pildi suhtes, ja ma teadsin sellele järgnevat, aga ma ei saa kunagi kellegile rääkida seda et mis nüüd tuleb, ja ma ei tea miks, ja see niii häirib, ma lihsalt jään vait, ja vaatan kas läheb nii, ja kui ma olen rääkinud, siis asi ei lähe nii ..
  Siis üldse see vöimete värk... Pokul on siuke raamat kus teed testi ja saad nagu mönda asja teada enda suhtes, ja siis ma tegin ka selle ja mulle tuli, et sul on mingid varjatud vöimed, niiet, vaadake ette !  :D :D :D